Miljonite eurode hirm

Lisaks kindlate haiglate eelistamisele toetussummade jagamisel on raha jagamise põhimõtted ka eelistatud haiglavõrgu arengukava haiglate puhul täielikult läbipaistmatud ning rahastamine tundub sageli haigekassa suvaotsuse põhjal. Probleemidele on varem tähelepanu juhtinud nii õiguskantsler kui ka konkurentsiamet, kuid rahastamissüsteem on jätkuvalt muutmata.

Ka haigekassa enda tellitud PriceWaterhouseCoopersi 2014. aastal valminud analüüsis tõdeti, et haigekassa hinnamudel on läbipaistmatu. Samale arvamusele on esialgu jõudnud ka Euroopa Komisjon, kes seadis rahastussüsteemi seaduslikkuse kahtluse alla ja saatis Eesti Vabariigile tosina lehekülje pikkuse lisaküsimustiku. Küsimustiku sisu ja üldist tonaalsust arvestades on tõenäoline, et juhul, kui riik ei esita läbimõeldud, adekvaatseid ja ammendavaid põhjendusi rahastamispõhimõtete kohta, ei õnnestu tal Euroopa Komisjoni kahtlusi hajutada.

Euroopa Liidus kehtivate reeglite järgi on keelatud igasugune liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutav konkurentsi kahjustav riiklik abi. Selleks, et riigiabi oleks erandjuhul lubatud, tuleb Euroopa Komisjoni enne riigiabi andmist teavitada, mille järel otsustab Euroopa Komisjon igal üksikjuhtumil eraldi, kas riigiabi oleks lubatud.

Tagasimakstav raha võib olla üüratu

Pole välistatud, et aastatega makstud hüvitised on olnud riigiabi ning hüvitiste maksmine ei ole olnud kooskõlas Euroopa Liidus kehtivate reeglite ja põhimõtetega. Kui see leiab Euroopa Komisjoni kinnituse, tuleb ebaseaduslik riigiabi koos intressidega tagasi maksta.

Arvestades haigekassa hüvitiste suurust ning võimaliku ebaseadusliku praktika pikkust, on tegemist kolossaalsete summadega, mis võivad ulatuda lausa miljarditesse eurodesse.

Autor: Rando Maisvee, Risto Rüütel, Merlin Liis